Harrastused

TÕUKATSE
Retriiverite tõukatsega vaadatakse, kas koeral on retriiverite tõule tüüpiline iseloom ja kas koeral on eeldusi väikesaagi ära toomiseks ning retriiverite jahikatseks. Katsel testitakse koera suhtumist võõrastesse inimestesse ja koertesse, koera enesekindlust ja omaalgatuslikkust, suhtumist püssilasku, lõhna kasutust, äratoomistahet, saagi haaret, saagi toomist, ujumistahet ja koostöötahet. Näitusetšempioniks (EST CH) saamiseks on vaja tõukatse positiivset sooritustulemust.

TASEMEKATSE
Retriiverite külma saagiga tasemekatsel võivad osaleda tõukatse läbinud koerad. Katse eesmärgiks on hinnata koera kohanemist ja tahet töötada jahisarnastes  tingimustes. Tasemekatse jaguneb: alg-, ava- ja võitjaklassiks.

Eesti retriiverite töökatse tšempioni (EST RT TCH) tiitli saamiseks peab koer saama retriiverite tasemekatse võitjaklassis kolm I järgu tulemust, vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult. Lisaks peab koer olema saanud üle 15 kuu vanuselt EKL poolt tunnustatud näituselt vähemalt hinde „hea”.

VEREJÄLG
Sageli võib kütitav uluk jahil saada ainult vigastada ning jahimeeste eest ära põgeneda. Sellisel juhul on vaja uluk üles otsida. Verejälje koolituse eesmärk on õpetada koer jälitama haavatud ulukit verejälge mööda. Katseid korraldatakse 3 tunni vanusel, võistlusi 10—12 tunni vanusel verejäljel. Kunstlik verejäljerada tehakse alusmetsata puistus. Raja pikkus katsetel on 500 m. Koer võib minna verejälge mööda nii vabalt kui ka otsimisrihma otsas. Kui koer läbib kogu raja otsimisrihma otsas hästi, võib ta saada III või II järgu diplomi.

Jäljekoeri kasutatakse peale jahi ka liikluses vigastada saanud ulukite otsimiseks. Tollerid on verejälje ajamises retriiverite tõugudest ühed edukamad.

SÕNAKUULELIKKUS (SK)
Sõnakuulelikkuse koolituse eesmärgiks on õpetada koerale meeldivat ja kontrollitud käitumist ning koerajuhile õiget ja asjalikku koera käsitlemist. Sõnakuulelikkuse katsetel testitakse koolituse tulemust ehk koera ja koerajuhi vahelist koostööd ja koerale õpetatud käskude täitmise taset. Sõnakuulelikkuses võisteldakse järgnemises, juurdetulekus, kohapeal püsimises ja äratoomises. Võistlustel on neli klassi vastavalt oskustele: alg-, ava-, võitja- ja erivõitjaklass. Ühe I preemia tulemusega saab õiguse võistelda järgmises klassis. Sõnakuulelikkuse koolitus on ka vajalik põhi muudele harrastustele.

KUULEKUS (KK)
Kuulekuskoolitus on rahvuslik ala, mis on välja töötatud Eesti juhtivate teenistuskoerte treenerite poolt. Neil, kellel koerad juba piisavalt kuulekaks saadud, on hea võimalus oma koertega võistlustele minna ning oskusi konkurentidega võrrelda. Eksamitel ja võistlustel kontrollitakse õpitu tulemust ehk koera ja koerajuhi koostööd ning koera treenituse taset. Hinnatakse koera ülesannete täitmise korrektsust ning allumist ja kontrollitavust. Samuti on oluline koera energia, millega ta ülesandeid täidab ning rõõm tehtud tööst. Võisteldakse kolmes astmes: KK-1, KK-2, KK-3.

PÄÄSTE (IPO-R)
Päästekoerarühm (koer + koerajuht) otsib kadunud inimesi. Päästekoolitus ei ole ainult koera koolitamine vaid ka koerajuhi koolitamine. Koerajuhile õpetatakse näiteks orienteerumist, otsingu- ja esmaabioskusi. Koeri koolitatakse otsingu ja jäljetöö tarvis. Otsingukoer otsib inimese lõhna õhust, jäljekoer seevastu järgib maapinnale jäänud inimese lõhnajälge. Päästmist saab õpetada kahes kesk-konnas — metsas või varemetes. Mõlemal juhul peab koer leidma kadumaläinud inimese ning sellest koerajuhti informeerima.

AGILITY (AG)
Agility ehk koerte takistusvõistlus, kus koer sooritab erinevatest takistustest koosneva raja võimalikult puhtalt (vigadeta) ja võimalikult kiiresti. Hüpete ja kiiruse tõttu on agility üsna ränk ala, mis eeldab koeralt tervet struktuuri. Koerad jagatakse agilitys vastavalt suurusele (kõrgusele) kolme eri klassi: mini (turjakõrgus alla 35 cm), midi (turjakõrgus 35—42,99 cm) ja maxi (turjakõrgus 43 cm ja kõrgem). Tollereid esineb nii midi- kui maksiklassis. Toller sobib agility- koeraks väga hästi ja enamik Eestis elavatest ja harrastustega tegelevatest tolleritest harrastavadki just agilityt.