Agility loeng 26.05.2024

Mida peaks teadma oma koeraga agility harrastamisel?

Agility on ala, mis on ka tollerite seas väga populaarne. Seekordses loengus räägime, mida peaks teadma oma koeraga agility harrastamisel.

Lektoriks on Inga Järv, kes on tegutsenud üle kahekümne aasta agility treenerina ning alates 2014 aastast agility FCI kohtunikuna. Lisaks sellele on Inga õppinud ka koerte massööriks, et oma sportkoerte eest hoolitseda.

Loengul käsitletakse teemasid:

– Kellele agility sobib?
– Millal ja kuidas treeningutega alustada?
– Agilitykoera tervis: toit, liikumine, puhkus
– Vigastused – hoidumine ja taastumine

Esimesed tollerid toodi Eestisse Skandinaaviast: 2006. aastal registreeriti esimese tollerina Eestis Soomest toodud emane koer ning teisena 2007. aastal Norrast pärit isane koer. Viie aastaga ehk 2013. aasta sügiseks oli Eestis registreeritud juba 50 tollerit, kellest vaid 6 olid imporditud koerad, ülejäänud Eestis sündinud. Tollerite arv oli väga lühikese aja jooksul plahvatuslikult tõusnud, kuid eestikeelset infot selle tõu, iseloomu ja haiguste kohta ei olnud saada. Inimeste teadlikkus tollerite kohta oli väga madal ning üldjuhul ei teatud tõugu kimbutavate autoimmuunsushaiguste kohta mitte midagi. Tollerit peeti pisikeseks nunnuks kuldse retriiveri teisikuks.

Kuid tegemist oli iseloomult nõudliku ja haigustest üsnagi räsitud tõuga. Põhjamaade Nova Scotia Retriiverite tõuühingud olid teinud juba 1980ndate aastate algusest saati väga tugevat koostööd, kaitsmaks tõu tervist ja iseloomu.

Ka Eesti vajas samasugust tõu heaolu eest hoolitsemist — 22. oktoober 2013 tulid kokku seitse Eesti tolleriomanikku ja tõu entusiasti. Kokkusaamise lõpuks said loodud ja allkirjastatud Eesti Nova Scotia Retriiverite tõuühingu loomise algdokumendid. Loodud sai ka koduleht, mille kaudu oli võimalik jagada eestikeelset infot tollerite kohta — tõustandard, tervis, haigused, soovitused kasvataja valimiseks ja kutsika võtmiseks jne. 2017 aasta kevadel sai ühing tänu disainer Merike Tamme abile endal ka logo.

Teiseks põhiliseks info jagamise kohaks said ühingu kevadpäevad, millest said lisaks liikmetele võtta osa nii mitteliikmetest tolleri omanikud kui ka tõust huvitatud inimesed. See oli hea võimalus näha erinevaid koeri ning kuulda tõu kohta otse tolleriomanikelt. Kevadpäeva raames toimub lisaks ühisele kokkusaamisele ning info vahetamisele alati ka midagi uut ja huvitavat tutvustav loeng.

Nende kümne aasta jooksul on ühing korraldanud erinevaid tõuomaseid koolitusi: tervis ja aretus, karvahooldus, tolleri koolitamise eripärad ning retriivimine. Lisaks sellele on ühing laiendanud tolleriomanike silmaringi koeraga võimlemise, ninatöö, jäljeajamise ja päästekoerte teemaliste koolitustega. Korraldatud on ka kaks mitteametlikku näitust.

Tänaseks päevaks on ühingul üle kolmekümne liikme, toimiv koduleht, Facebooki leht ja liikmete grupp. 31.05.2020 võttis ühingu üldkoosolek vastu soovituslikud aretusnõuded. Nõuetes keskendutakse põhiliselt haiguste ennetamisele ja geenibaasi laiendamisele. Alates 2019 aastast oleme kogunud andmeid Eesti tollerite tervise ja iseloomu kohta — ühingu terviseküsitlusele on vastanud juba kuuekümne tolleri omanikud. Kümne tegutsemisaasta jooksul on ühing suurendanud inimeste teadlikkust tolleri osas, millest annab tunnistust üha suurenev välisriikidest toodud koerte hulk, mis aitab laiendada Eesti tollerite geenibaasi.

Siit näeb fotosid meie tegemistest läbi 10 aasta: Galerii

Koeraga mängimise töötuba 14.06.2023

Mida motiveeritum on koer, seda innukamalt ta töötab ja seda tugevam on koerajuhi ja koera vaheline side. Kuidas motiveerida koera? Üks hea võimalus selleks on mäng.

MÄNG:
– koera ja omaniku vahel tugeva sideme loomine.
– stressi maandamise viis.
– viis stimuleerida keha ja vaimu.
– võimalus õppida uusi asju.

Millised mängud sobivad ja kuidas mängida KOOS koeraga? Kas palli, okste ja frisbi viskamine koerale on hea ja õige mäng, loomaks meie ja koera vahelist tugevat sidet?
Nendele küsimustele otsime koos vastuseid mängu ja motivatsiooni töötoas. Tule ja mängi koos oma koeraga! Lisaks tolleritele on oodatud ka teised retriiveri tõud ning spanjelid.

Jäljeajamise tutvustuspäev 20.05.2023

20.05.2023 kell 13:00 Tagadi koerte treeningkeskuses

Jäljeajamise põnevat maailma tuleb tutvustama Kaidi Juurik (kauaaegse kogemusega Eesti Kennelliidu atesteeritud põllujälje ja kuulekuskoolituse treener ning kohtunik, Eesti Päästekoerte Ühingu juhatuse liige). Kaidit huvitab eriti päästekoerte koolitamine ja ID-jälg ehk tuvastusotsing ning mantrailing.

Jäljeajamist tutvustavas loengus saab ülevaate, kui võimas tööriist on koera nina. Räägime, mis üldse on lõhn ja kuidas koerad seda tajuvad. Anname ülevaate treeningutel kasutatavatest vahenditest ning räägime, millised on jäljeajamise väljundid (hobi, võistlussport, kadunud esemete-inimeste otsimine).

Peale loengut toimuvas praktilises osas on võimalus oma koeraga esimesed sammud jäljeajamises ise järgi proovida.

Retriivimise tutvustuspäev 06.05.2023

Ootame kõiki tollereid tegema tutvust retriivimisega!

Tutvustuspäeva esimeses pooles räägime retriiverite tõuomastest katsetest Eestis ning anname ülevaate treeningvahenditest.

Päeva teises pooles toimub väike demo, kus koerad näitavad erinevaid retriivimise ülesandeid ning seejärel saavad osalejad oma koertega proovida lihtsamaid retriivimise harjutusi ning tutvustada koerale saaki.

Koolituspäeva viib läbi retriiverite koolitaja, tõukatse kohtunik ja tollerite omanik Riin Kooli-Kõnnussaar

NB! Eelisjärjekorras registreeritakse ENSRTÜ liikmed ja tollerid!

Ninatöö tutvustuspäev 23.04.2023

Ninatöö eesmärk on õpetada koeri otsima, tuvastama ja näitama sihtmärklõhna allikat. Ninatöö on tore harrastus, mis sobib kõikidele koertele!

Algajate seminaril treenitakse treeneri poolt välja pakutud näidislõhnaga, edaspidi saab iga koeraomanik otsustada, millele spetsialiseeruda – kas tema koer hakkab otsima kukeseeni, kadunud autovõtmeid, susse või vanaema prille.

Koolitaja Lea Tummeleht on hariduselt bioloog ning OÜ BriskMind lemmikloomaomanike koolitaja, nõustaja ja loomatreener.
Ta on koeraomanike koolitaja alates aastast 2005, ninatöö koolitaja alates 2015. Peamine spetsialiseerumine reaktiivsete koerte omanike nõustamisele ning ninatöö õpetamisele.

Asukoht: “Vahvad Käpad” treeningsaali aadress: Tohvre tee 4, Järveküla, Rae vald, Harju maakond

Tollerite terviseloeng 12.04.2023

Oodatud on eelkõige kutsikate omanikud ning inimesed kes alles plaanivad tolleri võtmist, kuid kindlasti saavad ka kogenud tolleriomanikud kasulikku infot.

Millest räägime:
– Igapäevased terviseprobleemid
– Tollerite spetsiifilised haigused
– Levinumad haigused
– Millega arvestada kutsikat/noort koera kasvatades? (kehakaal, liikumine, luustiku areng)
– Eesti tollerite terviseküsitluse tulemused
– Ülevaade Eesti tollerite populatsioonist

Lektorid:
Riin Kooli-Kõnnussaar (ENSTRÜ juhatuse liige ja kennel Cloudburst omanik, 16 aastane kogemus tolleritega)
Kaidi Raukas (ENSTRÜ juhatuse liige, aktiivne tolleriomanik)

Tollerite terviseküsitlus

Hea tolleriomanik! Anna oma panus Eesti tollerite tervist ning iseloomu puudutava info kogumisel! Iga koera andmed on olulised!

ENSRTÜ terviseküsitluse eesmärk on kaardistada Eesti tollerite tervise olukorda ning koguda infot koerte iseloomu ja haiguste kohta. Terviseküsitlust ootame täitma kõiki tolleriomanikke, sõltumata koera vanusest ja tervislikust seisukorrast.

Terviseküsitluse leiab siit: http://toller.ee/aretus/tervisekusitlus/

Väga oluline on pöörata tähelepanu nendele haigustele, mis on pärilikud või arvatavalt pärilikud ning nende vältimisele aretuses kasutatavate koerte puhul, mistõttu on kogutaval infol väga oluline roll tõu käekäigus. Mida rohkem infot meil on ja mida avatumad me oleme, seda rohkem saame mõjutada tõu aretust ja edendada tervete tollerite kasutust ja sündi.

Kui oled varasemalt juba küsitlusele vastanud, kuid koera tervise olukord on vahepeal muutunud, võib ankeedi uuesti täita või teavitada haigusest ühingu e-mailile.

Küsimustiku vastuseid käsitletakse konfidentsiaalselt.

Eeltöö olulisus kasvataja valikul

Toller on viimastel aastate jooksul muutunud üha populaarsemaks tõuks ja nõudlus kutsikate järele on kasvanud väga suureks, eriti just pandeemia ajal. Kuid kahjuks ei saa vastutustundlikud ja hea mainega ning tõu heaolust hoolivad kasvatajad lihtsalt nõudluse suurenemise tõttu hakata rohkem kutsikaid kasvatama. Kutsikahuvilise vaatenurgast on kindlasti tegemist frustreeriva olukorraga, sest kutsikat peab sageli ootama aastaid ja see võib tekitada tunde, et kutsikat on võimatu saada.
Tänapäeval on inimesed muutunud kannatamatuks ning harjunud kõike kiiresti ja kohe saama- samasugused ootused on ka kutsika osas. Kutsikat tahetakse saada võimalikult kiiresti ja seetõttu võetakse see sageli kasvatajalt, kes esimesena vaba kutsikat pakub- jättes tahaplaanile kutsika ja kasvataja kvaliteedi.

Hea tervise ja iseloomuga tollerikutsika leidmine on mõnes mõttes sarnane auto ostmisega. Taskukohase hinnaga head ja töökindlat autot on raske leida. Kas te oleksite nõus rahapakk taskus kohtuma automüüjaga kuskil pimedas ja kahtlases nurgataguses, olles eelnevalt näinud müüdavast autost vaid uduseid pilte? Kas te ostaksite auto, mis tegelikult on liiklusohtlik romu? Või sellise auto, mille kohta müüja jätab enda teada fakti, et see on üleujutuse ajal tugeva veekahjustuse saanud ning edaspidi ootavad uut omanikku ees pidevad probleemid ja suured remondiarved…? Või toimite arukalt – teete korralikult eeltööd ja ootate, kogudes seni raha auto jaoks, mis vastab täpselt teie vajadustele, on garantiiga ja usaldusväärselt müüjalt?

Aga tagasi koerte juurde. Suure nõudluse olukorras tekivad kasvatajad, kes hoolivad vaid kutsikate müügiga teenitud kasumist. Nad kasutavad ära kutsikahuvilisi, kes soovivad väga kutsikat aga ei ole teinud piisavalt eeltööd ning tekitavad huvilistes tunde, et kutsika broneerimiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest mujal on ju pikad ootejärjekorrad ja vastasel korral jäävad nad üldse kutsikast ilma.
Kui teil tekib vähimgi kahtlus, uurige erinevatest allikatest (sotsiaalmeedia grupid, foorumid, teised tolleriomanikud) ja küsige kindlasti nõu tõuühingust!
Väikese eeltööga jõuab kiiresti jälile petturitele, kes küsivad kutsika eest ettemaksu aga tegelikult neil päriselt kutsikaid ei ole ega tulegi kunagi.
Keerulisem lugu on kasvatajatega, kes kasutavad suurt nõudlust ja tõu populaarsust ära ning toodavad tollerikutsikaid suurel hulgal, hoolimata nende heaolust ja edasisest käekäigust. Tihtipeale elavad selliste kasvatajate koerad kehvades ja kitsastes tingimustes ning nende eest hoolitsetakse ja toidetakse vaid minimaalselt. Nende koertega ei käida jalutamas ega tegeleta korralikult ning nende põhiliseks ülesandeks on kutsikate sünnitamine. Kutsika ostmisega selliselt kasvatajalt toetate tootmist, kus koeri koheldakse kui tootmisobjekte ja sissetulekuallikat.
Tihtipeale on sellised kasvatajad väga osavad igasugu valesid välja mõtlema ja oskavad täpselt öelda, mida inimesed kuulda soovivad. Tasub olla väga ettevaatlik, kui kasvatajal on pidevalt pesakonnad juba olemas või kohe sündimas!

Mida saab kutsikahuviline ära teha? Olukord on keeruline. Ideaalses maailmas oleks terve ja tore kutsikas olemas kõikidele sobilikele kandidaatidele. Kuid kahjuks see nii ei ole. Toller ei ole igaühele sobilik tõug ja sageli soovitavad kasvatajad huvilistel kaaluda mõnd teist ja levinumat koeratõugu (loomulikult ka siis hoolikalt kasvatajat valides). Kui on kindel soov just toller saada, tuleb suhelda kasvatajatega ja enesele sobivatega luua usalduslik suhe. Kõik see võtab aega ja nõuab kannatust. Kasvatajalt tuleb küsida palju küsimusi! Korralik kasvataja ei tohiks midagi varjata ja räägib uhkusega oma koertest, nende sugupuudest ja tervisest, kuid ka nende vigadest ja näitab kutsikaid koos emaga.

Toller on siiski piisavalt noor tõug ja omanike ning kasvatajate ring piisavalt väike, et leida keegi, kes teab kedagi jne. Parim allikas tollerite kohta infot saada on tõuühing. Meie ühingul on piirkondlikud kontaktisikud ja lisaks ka liikmed, kelle juurde saame tollerist huvitatud inimesed vajadusel suunata. Kindlasti tasub ühendust võtta juhul kui kasvataja suhtes on tekkinud vähimgi kahtlus. Ühing saab üle vaadata kutsikate vanemate sugupuud ja aidata võimalusel teha taustauuringut. Paljud terviseprobleemid ei kajastu paraku uuringutes ja kennelliitude andmebaasides.

**Tollerid on haruldased ja erilised- kindlasti tasub ära oodata just see õige kutsikas!**

Originaaltekst pärineb Facebooki grupist “Worldwide toller enthusiasts”.
Teksti autor Laurie Geyer (kennel Skylark Tollers) andis ühingule nõusoleku teksti tõlkida ja kasutada.

Eesti tollerite harrastuste küsitlus

2022 aastal pöörame suuremat tähelepanu tollerile kui töö- ja harrastuskoerale. Toller on eriti mitmekülgne ja aktiivne tõug, kellega saab harrastada väga erinevaid alasid- ta on innukas kaaslane nii pardijahil kui agility platsil. Soovime saada parema ülevaate, millega Eesti tollerid tegelevad.

Anna oma panus ja vasta tollerite harrastuste küsitlusele SIIN