Esimesed tollerid toodi Eestisse Skandinaaviast: 2006. aastal registreeriti esimese tollerina Eestis Soomest toodud emane koer ning teisena 2007. aastal Norrast pärit isane koer. Viie aastaga ehk 2013. aasta sügiseks oli Eestis registreeritud juba 50 tollerit, kellest vaid 6 olid imporditud koerad, ülejäänud Eestis sündinud. Tollerite arv oli väga lühikese aja jooksul plahvatuslikult tõusnud, kuid eestikeelset infot selle tõu, iseloomu ja haiguste kohta ei olnud saada. Inimeste teadlikkus tollerite kohta oli väga madal ning üldjuhul ei teatud tõugu kimbutavate autoimmuunsushaiguste kohta mitte midagi. Tollerit peeti pisikeseks nunnuks kuldse retriiveri teisikuks.
Kuid tegemist oli iseloomult nõudliku ja haigustest üsnagi räsitud tõuga. Põhjamaade Nova Scotia Retriiverite tõuühingud olid teinud juba 1980ndate aastate algusest saati väga tugevat koostööd, kaitsmaks tõu tervist ja iseloomu.
Ka Eesti vajas samasugust tõu heaolu eest hoolitsemist — 22. oktoober 2013 tulid kokku seitse Eesti tolleriomanikku ja tõu entusiasti. Kokkusaamise lõpuks said loodud ja allkirjastatud Eesti Nova Scotia Retriiverite tõuühingu loomise algdokumendid. Loodud sai ka koduleht, mille kaudu oli võimalik jagada eestikeelset infot tollerite kohta — tõustandard, tervis, haigused, soovitused kasvataja valimiseks ja kutsika võtmiseks jne. 2017 aasta kevadel sai ühing tänu disainer Merike Tamme abile endal ka logo.
Teiseks põhiliseks info jagamise kohaks said ühingu kevadpäevad, millest said lisaks liikmetele võtta osa nii mitteliikmetest tolleri omanikud kui ka tõust huvitatud inimesed. See oli hea võimalus näha erinevaid koeri ning kuulda tõu kohta otse tolleriomanikelt. Kevadpäeva raames toimub lisaks ühisele kokkusaamisele ning info vahetamisele alati ka midagi uut ja huvitavat tutvustav loeng.
Nende kümne aasta jooksul on ühing korraldanud erinevaid tõuomaseid koolitusi: tervis ja aretus, karvahooldus, tolleri koolitamise eripärad ning retriivimine. Lisaks sellele on ühing laiendanud tolleriomanike silmaringi koeraga võimlemise, ninatöö, jäljeajamise ja päästekoerte teemaliste koolitustega. Korraldatud on ka kaks mitteametlikku näitust.
Tänaseks päevaks on ühingul üle kolmekümne liikme, toimiv koduleht, Facebooki leht ja liikmete grupp. 31.05.2020 võttis ühingu üldkoosolek vastu soovituslikud aretusnõuded. Nõuetes keskendutakse põhiliselt haiguste ennetamisele ja geenibaasi laiendamisele. Alates 2019 aastast oleme kogunud andmeid Eesti tollerite tervise ja iseloomu kohta — ühingu terviseküsitlusele on vastanud juba kuuekümne tolleri omanikud. Kümne tegutsemisaasta jooksul on ühing suurendanud inimeste teadlikkust tolleri osas, millest annab tunnistust üha suurenev välisriikidest toodud koerte hulk, mis aitab laiendada Eesti tollerite geenibaasi.
Siit näeb fotosid meie tegemistest läbi 10 aasta: Galerii
