Kas Nova Scotia retriiveri kutsikas on Sinu jaoks õige?
Nova Scotia retriiver ehk toller on iseloomult rõõmsameelne, elav, energiline ja toimekas. Tänu peibutusomadustele teeb toller sageli vabalt olles sööstvaid liikumisi, välkkiireid pööramisi ja hüppab kergelt kivilt kivile rõõmus naeratus näol, tuletades meile sedasi meelde oma algupärast kasutuseesmärki. Tolleril on lõputu tegutsemisvajadus ja ta üritab meelitada oma omanikku koos mängimisest innustuma. Tolleri iseloomus leidub aimatav annus isepäisust ja ka õrnust. Toller suhtub kõikidesse inimestesse heatahtlikult. Siiski on oma karja inimesed täiskasvanud koerale need kõige tähtsamad ja võõrad inimesed võivad olla tolleri jaoks täiesti tühised.
Harrastusvõimalused
Toller on mitmekülgne harrastussõber. Ta on jahikoer, kes on aretatud väikesaagi äratoomiseks ja veelindude peibutamiseks. Tõuomaseks katseks ja harrastuseks on tõukatse, mille positiivsel sooritamisel saab koer jätkata jahikatsetel. Tõukatse on lihtne baaskatse, mille käigus testitakse koera instinkte väikesaagi äratoomisel. Tolleril on juba kutsikana tugev retriivimisinstinkt. Töö-omadustelt on toller väga intensiivne. Toller on väga hea jäljekoer ning verejälje katsetes on toller teiste retriiverite seas esikohal.
Toller on retriiveri tõugudest kõige väiksem, kergema kehaehitusega ja vilgas, mistõttu sobib ta hästi agility` ja flyballi harrastamiseks. Sõnakuulelikkus ja päästekoera katsed on tollerile sobivad alad nagu paljud muudki harrastused. Toller on väga mitmekülgne harrastuskoer!
Koolitatavus
Toller õpib kergesti ja meelsasti. Tolleri koolitamine nõuab siiski fantaasiat, kuna ta on lühikese püsivusega, tundlik ja tüdineb kiiresti asjade kordumisest. Koolitamisel peab olema järje- ja otsusekindel, kuna tegemist on intelligentse tõuga, kes leiab alati „augu“, kust läbi minna. Alistava koolitusega ei saada tulemusi, kuna toller on selleks liiga tundlik. Kasvatuseks sobib paremini pigem pehme diktatuur kui võrdsus. Hea suhte loomine nõuabki oskuslikku distsipliini ja helluse tasakaalu. Koer, keda on koolitatud ja koheldud õigesti, on aga heatahtlik, sõbralik ja lõpuni truu kaaslane.
Nova Scotia retriiver perekoerana
Nova Scotia retriiver sobib perekoeraks, kui talle antakse piisavalt tegevust. Ta vajab ka sihikindlat juhti, muidu võib ta hakata ennast ise perepeaks pidama. Tõug sobib suurepäraselt aktiivsetele inimestele, kes liiguvad palju looduses või veedavad teisiti palju aega vabas õhus. Toller naudib võimalust tegutseda ja iga päev vabana joosta. Talle meeldib ujumine ja ta võib jalutuskäikudel joosta läbi mudalompide või ettejuhtuvasse ojja. Ole valmis jalutuskäigu lõpus tuppa tulevaks poriks ja liivaks. Lisaks jalutuskäikudele peab tollerile andma ajutööd nõudvaid ülesandeid, näiteks harrastusalaga tegeledes. Toller sobib hästi lastega pere koeraks, kuid nõudva iseloomu tõttu peaksid pere täiskasvanud alati esmased koera hooldajad ja koolitajad olema. Koerale tuleb selgeks teha, et ka lapsed on perehierarhias koerast kõrgemal.
Kuigi toller sobiks karva poolest ehk õuekoeraks, on ta õues elamise jaoks liiga sotsiaalne ja inimese lähedust vajav. Ka ei sobi toller oma sõbralikkuse ja juurde lubavuse tõttu valvekoeraks. Kuna toller ei ole iga asja peale haukuja, sobib ta korterisse.
Tolleri elavus
Mõnes koeraraamatus mainitakse Nova Scotia retriiveri kohta, et see tõug ei sobi esimeseks koeraks. See tähendab, et tõug on eriti aktiivne ja elav ning kergesti õppivana, õpib ta tegema ka mittesoovitud asju. See põhjustab inimesele, kes ei ole järjekindel ja kel puuduvad koertega kogemused, sageli probleeme, mida tuleb hiljem lahendada. Seetõttu on eriti tähtis enne koera võtmist selgeks teha, milline tegelane on koju tulemas. Tõu suure energilisuse tõttu on tõuühing seisukohal, et Nova Scotia retriiverit ei peaks võtma lihtsalt seltsikoeraks, vähemasti mitte algaja koeraomaniku poolt.
Nova Scotia retriiver ei ole „mini kuldne“. Ta ei ole ka terve päeva diivanil lösutada armastav isend, vaid vajab iga päev tegevust ja üsna palju liikumist. Kui Sul on pikad tööpäevad, siis ole valmis selleks, et vaba aeg kulubki koeraga tegutsemisele. Toller on eriti energiline, seda just noorena, mil ta võib oma frustratsiooni välja elada väikeste kuritegudega (pahandustega) siseruumides. Pahandused ongi igava keskkonna ja vähese liikumise tagajärjed. Seda aitab parandada uute ümbruskondadega tutvumine ja koeraga koolitusele minemine. Täiskasvanud toller võib siseruumides olla üsna rahulik, kui tema igapäevane tegutsemise ja liikumise vajadus on rahuldatud.
Tutvu koertega
Ainult väljanägemise ja koeraraamatute armsate piltide põhjal ei tasu koeratõugu valida. Mõtle, kas tõule omane iseloom ja tegutsemisvajadus sobivad kokku Sinu soovidega. Ainult lugemisega ei pruugi tõu kohta päris õiget pilti saada. Tasub tutvuda võimalikult paljude Nova Scotia retriiveritega ja rääkida omanikega tõust. Külasta koeri kasvatajate juures, näitustel, katsetel ja muudel üritustel.
Jäta meelde!
Iga toller on eri isend. Kuigi üks käitub ühtemoodi, võib teine käituda hoopis teistmoodi.
Tulevase koera otsimine
Kannatus tasub ära!
Kui oled otsustanud Nova Scotia retriiveri tõu kasuks, algab õige koera otsimine. Kui „koerapalavik“ peale tuleb, võib olla soov kiiresti koer võtta üsna tugev. Ei tasu siiski joosta uisapäisa esimest ettesattuvat kutsikat ostma. Kuna Nova Scotia retriivereid on välimuselt ja iseloomult mitmesuguseid, tasuks kõigepealt otsustada, millist koera tahetakse. Koerast saab Sinu kaaslane keskmiselt 10-ks aastaks, seega tasub võtta aega sobiva kutsika leidmiseks.
Kutsika vanemate ja kasvataja valimine
Tutvudes kutsika vanematega, saad aimu sellest, milline koer kutsikast tuleb. Küsi alati kutsika vanemate iseloomu, tervise-, katse- ja näitusetulemuste kohta ja ka seda, millised on vanemad kehaehituselt. Lisaks tulevase kutsika vanematele on hea välja uurida, millised on varasemate kutsikate (juhul, kui neid on olnud) tervise, katsete ja näituste tulemused ja millistest pesakondadest on vanemad ise pärit. Võimalikult palju infot on kutsika valimisel ainult kasuks. Näituse ja tõuomaste katsete tulemused räägivad koera tõuomadustest. Uuri alati, kas vanematel on aktsepteeritud tõukatse tulemus. Tõukatse räägib lisaks kasutusomadustele ka koera iseloomust. Isegi kui kutsikast saab Sulle ainult jalutuskaaslane, räägivad vanemate katsete tulemused palju kutsika koolitamisest ja käsitlemisest.
Võta ühendust mitme kasvatajaga. Kasvatajad annavad hea meelega nõu, kuigi Sa ei ole neilt kohe kutsikat võtmas. Kasvatajatel on Nova Scotia retriiverite aretuse suhtes erinevad eesmärgid. Tasub rahulikult mõelda, mida Sa koeralt ja tema kasvatajalt ootad. Seejärel võid otsida endale sobiva kasvataja ja kutsika vanemad. Uuri välja, milliseid koeri on kasvatajad varasemalt aretanud ja milliseid tulemusi on koerad saavutanud. Ole ka valmis selleks, et kasvataja esitab Sulle küsimusi. Tasub rääkida ausalt, millist koera oled võtmas ja millistesse tingimustesse ta Sinu juurde tuleb.
Tervis
Nova Scotia retriiveritel esinevate haiguste kohta leiab infot lehelt „Aretus ja tervis“ — „Tolleritel esinevad haigused“. Kuna tõus esineb mitmeid pärilikke haigusi, võiks tõsiselt tutvuda vanemate ja vanemate sugulaste tervisega. Kui vanematel on varasemaid pesakondi, tasub tutvuda ka nende tervisega. Andmebaasides on vaid osa haiguste infost ehk vaid ametlikult nõutud terviseuuringute andmed — puusa- ja küünarliigese düsplaasia ning silmauuring. Muude haiguste kohta tuleb uurida kasvatajalt.
Kutsika valimine
Kutsika valimisele tasub palju tähelepanu pöörata. Pesakastis kiirelt ringi vaadates tunduvad kõik kutsikad samasugused, kui neid aga pikemalt jälgida, näeb nende erinevusi.
Mõtle hoolega, mida tahad koeraga harrastada. Selline kasvataja, kes on päevast-päeva kutsikatega palju aega veetnud, oskab välja tuua kutsikate vahelised erinevused ja valida Sulle sobivaima kutsika. Kutsikaid peaks alati nägema ka koos emaga, kuna ema mõjutab neid. Esimest koera võttes ei tasu võtta pesakonna kõige elavamat või kõige aremat kutsikat, kuna nende kasvatamine võib nõuda rohkem oskusi. Perekondlikud ja isiksuste vahelised iseloomu erinevused on tolleritel suuremad kui sugupoolte vahelised iseloomu erinevused.
Kui otsid Nova Scotia retriiverit jahiks või tõuomaste katsete (tõukatse ja tasemekatse) harrastamiseks, siis tee kindlaks, et Sinu kutsikas on saanud saagiga tutvuda juba enne loovutusiga. Sinu hilisem töö on palju lihtsam, kui kutsika instinktid on juba eelnevalt äratatud. Kui kutsika vanematel ei ole tõuomaste katsete tulemusi või neid ei kasutata jahil, siis vaata ise kohapeal, kas kutsikate vanemad toovad saaki ära.
Kutsika ostmine
Ostu-müügi leping tasub alati sõlmida kennelliidu ametlikul ostu-müügi lepingu blanketil. Kutsika müügihind peaks sisaldama järgnevat: loomaarst on kutsikad üle vaadanud (saad kirjaliku loomaarsti tõendi, milles kinnitatakse, et kutsikas on terve), kutsikas on märgistatud mikrokiibiga, kasvataja annab kutsikaga kaasa kutsika hooldusjuhendi. Uuri ka, kas kasvataja on kennelliidu ja tõuühingu liige.
Meelespea kutsika hankimisel.
1. Mida oled planeerinud kutsikaga teha?
- Kui palju on Sul iga päev koera jaoks aega?
- Kas Sa plaanid hakata midagi koeraga harrastama? Mida?
- Kes Sinu peres vastutab peamiselt koera hoolitsemise ja koolitamise eest? Kui vastus on laps, siis mõtle uuesti, kas toller on ikka õige tõug.
2. Mida tead (ja mida teab kasvataja) kutsika vanematest?
- Tervis ja iseloom
- Katsete tulemused
- Näituste tulemused
- Koerte kehaehitus
- Kas on varasemaid järglasi ja mida nendest teatakse?
- Millised on kutsikate vanemad ise?
3. Mida tead kasvatajast (alljärgnevaid asju tasub küsida)?
- Miks kasvataja on teinud/planeerib teha just selle kombinatsiooni? (Miks ta on valinud just selle emase ja isase koosluse)
- Milliseid omadusi hindab tolleris?
- Millised eesmärgid on Nova Scotia retriiveri kasvatustöö osas?
- Tee kindlaks, kas kasvataja kuulub tõuühingusse
4. Muud
- Kas loomaarst vaatab kutsikad enne loovutust üle?
- Kas kutsikatel on mikrokiip?
- Mida kutsika hind sisaldab?
Teksti on kokku pannud: Johanna Pikkarainen, Riika Leppinen, Satu Markkula, Sari Siikala, Hanna Laasanen. Tõlkinud: Riin Kooli-Kõnnussaar.